Sissepühitsemine

Palavad tervitused taas siit teiselt poolt Suurt Karu!
Sain lõpuks uue blogiga hakkama. Loodan, et sellest ka asja saab: olen ju tuntud laisikelajas, kui asi puudutab võrguülest aruandmist. :)

Olen siiani paljugi juba jõudnud korda saata, paljudega tutvusi sobitanud ja paljuga kuidagiviisi harjunud. Kuigi möödas on vaid naeruväärne poolteist kuud... Tundub nagu terve aasta! Juba! Eks see pikaperioodilisus mõjub juba ette halvavalt. "Tõesti? VIIS aastat?!" käib iga päev mõtteist läbi.

Põhiliselt, mis ma olen siiani teinud: iseseisvat elu mekkinud. Oleks ehk kõige parem ja lühem öelda. Viis päeva nädalas mukita-mukita-mukitanud, nädalavahetustel ümbruskonda uudistamas käinud (Minoh, naaberlinnakesed, Osaka, Nara, öine Kyoto) ja karaoket laulnud ning väga palju majapidamist harrastanud. Näiteks see igapäevane kokkamine on juba parajalt tüütu. Nüüd mõistan ma ikka kohe väga-väga tõeliselt, kui hea oli nagamanni elu! :D Aga, ega ma väga ei kurda ka praeguse käiguvahetuse üle. Paganama põnev on vahel ikka ka! Võtab südamegi värisema.

Teele, jah, teele nüüd...

Täna käisin teist korda Nanbas ehk Osaka linna südames koos sõpradega. Algul polnud isiklikult küll suuremaid plaane seal midagi teha - mõtlesin vaid poistega kaasa tolkneda -, kuid siis meenus mulle mu sellenädalane missioon: MUUSIKA! Olin ju terve see aeg otsinud trükivärskeid Dir en grey CDsid, kuid nagu arvata, Minoh on ikka liiga külakant metalliklõmmija kõrvadele. Egas siin selliseid asju müüda! :D Ent melopoe eel tuli rohkelt ringi jõlkuda ja seda nimelt anime/manga/kollektsionääri kodinate poodides.

Igalpool tuttavad näod

Oi, mis imevidinaid need inimesed siin küll ikka müüvad! Ükskõik millisest teleseeriast, multifilmist, juturaamatust vms on saadud välja pigistatud mingisugused produktid, mis siis kaitsetule fännile suure rahaga pähe määritakse. Või õigemini vaikselt mõjuva reklaamiga ostukorvi 'poetatakse'. Mina õnneks nii kaitsetu ei ole, kuid täna sain ikka šokkide osaliseks küll, kuna säärastes poodides polnud ma veel käinud. N-ö täiskasvanutele suunatud ärides. Lühidalt öeldes, ebamugavaid olukordi oli kuhjaga, kui poisid roosade raamatute lettide vahele kadusid ja mina ses poes ainus tüdruk olin.

Pealekauba välismaalasest plika.

Appi! "(>o<)"

Meenutades on naljakas, aga........ jah. Haha.

Sain pärast semude käest kiita ka. "Pidasid hästi vastu!" XD

Kuid mu häbi ja vaev tasusid see-eest hiljem 100% ära!

Kaua otsitud kaunikesed

Lõpuks leidsingi üles oma aprillis ilmavalgust näinud kullakesed. Eks ma siis nälgin nüüd kuu lõpuni. :D Aga vähemalt seda õnnelikult hääd müra kuulates. Vaimutoitki oluline energiaallikas ometi ju.

Sellise väikese artikliga saabki täna alguse mu uus, khm, eepos, mis loodetavasti ka kellegi lugemiseks osutub.
Veelkord tervisi kaugelta päikesejuurika maalta! Et teilegi sinna kaugele see neetud kuumus jõuaks! Siin on seda juba praegugi vahel liiast.

Egas muud kui purjed üles ja unemaale!
Nägusid!